Справочник Пользователя для Husqvarna 135

Скачать
Страница из 420
ÜLDISED OHUTUSEESKIRJAD
Estonian
 –
 321
1154580-38 Rev.1 2011-12-05
Kas ma saan ise oma käega ketipidurit 
lülitada, kui tekib tagasilöök?
Ei. Ketipiduri lükkamiseks ettepoole on vaja pisut jõudu 
rakendada. Kui te puudutate käega kergelt tagasilöögikaitset 
või libistate sellest üle, võib jõud olla liiga nõrk ketipiduri 
sisselülitamiseks. Hoidke töötamisel kindlalt kettsae 
käepidemetest. Kui teil tekib tagasilöök, võib juhtuda, et te ei 
lase kätt esikäepideme küljest lahti ega aktiveeri ketipidurit, 
aga võib ka juhtuda, et ketipidur lülitatakse sisse alles siis, kui 
saag on jõudnud mõnda aega töötada. Siis on oht, et ketipidur 
ei jõua ketti õigeaegselt pidurdada ja kett võib teid enne 
vigastada.
Mõnedes tööasendites võib teil käsi mitte ulatuda ketipidurini, 
et seda sisse lülitada, näiteks saega puu langetamisel.
Kas ketipidur lülitub inertsi jõul alati, kui 
tekib tagasilöök?
Ei. Esiteks peab ketipidur olema töökorras. Ketipidurit on kerge 
kontrollida, vaadake juhiseid peatükist Kettsae turvavarustuse 
kontroll ja hooldus. Me soovitame kontrolli teha enne iga 
töövahetust. Teiseks peab tagasilöök olema piisavalt tugev, et 
ketipidur tööle hakkaks. Kui ketipidur oleks liiga tundlik, 
hakkaks ta tihti tööle ja see on tülikas.
Kas ketipidur kaitseb mind alati vigastuste 
eest, kui tekib tagasilöök?
Ei. Kõigepealt peab ketipidur olema korras, et see tagaks 
piisava kaitse. Edasi peab ta aktiveeruma nii, nagu ülevalpool 
kirjeldatud, et see pidurdaks ketti tagasilöögi tekkel. 
Kolmandaks võib ketipidur tööle hakata, aga kui saelatt on liiga 
lähedal teile, võib kett mitte jõuda aeglustuda, enne kui saag 
teid puudutab.
Tagasilööki koos selle ohtlike tagajärgedega võib 
vältida ainult töötaja ise õigete töövõtete 
kasutamisega.
Gaasihoovastiku sulgur
Gaasipäästik on konstrueeritud nii, et gaasihoovastik 
juhuslikult ei lülituks. Kui päästik (A) käepidemes sisse 
vajutada (sisse vajutatakse see nii, et hoitakse käepidemest), 
vabaneb gaasihoovastik (B). Kui käehaare käepidemel 
vabastada, lähevad gaasihoovastik ja ka gaasipäästik 
lähteasendisse. See tähendab seda, et tühikäigul on 
gaasihoovastik suletud asendis ja seda automaatselt. (10)
Ketipüüdja
Ketipüüdja ülesandeks on püüda kinni purunenud või 
juhtplaadilt mahatulnud kett. Korralikult pingutatud kett 
tavaliselt ei purune ega tule juhtplaadilt maha (vt. peatükk 
Koostamine), kui juhtplaati ja ketti õigesti hooldada (juhised on 
toodud alajaotuses Üldised tööeeskirjad.) (11)
Parema käe kaitse
Parema käe kaitse kaitseb su kätt, kui kett peaks juhtplaadilt 
maha tulema, ning ei lase okstel takistada tagumisest 
käepidemest kinni hoidmast. (12)
Vibratsioonisummutussüsteem
Seade on varustatud vibratsioonisummutussüsteemiga, mis 
vähendab vibratsiooni ja teeb seadme kasutamise mugavaks.
Vibratsioonisummutussüsteem vähendab vibratsiooni, mis 
kandub käepidemesse seadme mootorist ja lõikesedmetest. 
Kettsae korpus ja lõikeseade on eraldatud käepidemetest 
amortiseerivate elementidega.
Kõva puud (suuremat osa lehtpuid) saagides tekib suurem 
vibratsioon kui pehmet puud (peamiselt okaspuid) saagides. 
Vigastatud, nüri või vale tüüpi ketiga saagides on vibratsioon 
tugevam.
Seiskamislüliti
Mootori väljalülitamiseks kasuta seiskamislülitit. (13)
Summuti
Summuti ülesandeks on hoida minimaalset mürataset ja 
suunata mootori heitgaasid operaatorist eemale.
Kuivas ja kuumas kohas võib tekkida suur tuleoht. Sellise 
kliimaga kohtades võib olla seadusandluses nõudeid summuti 
kohta, näiteks võib olla nõue, et summutil peab olema 
heakskiidetud sädemepüüdja. (14)
Võrgu paigaldamisel veenduge kõigepealt, et võrk on 
sisestatud õiges asendis. Vajadusel kasutage võrgu 
sisestamiseks või eemaldamiseks kombivõtit.
!
ETTEVAATUST! Tugevate või pikaajaliste 
vibratsioonide toimel võib tekkida 
veresoonte ja närvide vaevusi neil, kellel 
on vereringehäireid. Pöörduge arsti poole, 
kui teil ilmneb vibratsiooni tekitatud 
vaevuste nähte. Sellisteks nähtudeks on 
tundetus, jõu puudumine või tavalisest 
väiksem käte jõudlus, surin, torked või 
naha tundetus, nahapinna või nahavärvi 
muutumine, valu. Tavaliselt tekivad 
sellised nähud kätes, sõrmedes või 
randmetes. Külmaga võivad need nähud 
tugevneda.
!
ETTEVAATUST! Mootori heitgaasid on 
kuumad ja võivad sisaldada sädemeid, mis 
võivad tekitada tulekahju. Sellepärast ära 
käivita seadet kunagi ruumis sees ega 
tuleohtlike materjalide ligidal!
TÄHELEPANU! Summuti läheb seadme töötamisel väga 
kuumaks ja on kuum ka pärast seadme välja lülitamist. See 
kehtib ka tühikäigul töötamise kohta. Olge töötamisel 
hoolikas ja ettevaatlik, eriti siis, kui töötate tuleohtlike 
gaaside ja muude materjalide lähedal.